II Maailma Eestlaste Ümarlaud.

"Talvel Brüsselis esimesel ümarlaual välja pakutud idee on leidnud toetust ja tekitas huvi uuteks kohtumisteks," rõõmustas vestlusringi vedanud Eesti Selts Belgis peasekretär Mari Tomp.

Koosviibinuid tervitas Valga maavanema kohusetäitja Kalev Härk. "Valga on maismaad pidi läänest Eestisse tulijaile lõunaväravaks, esimeseks paigaks, kus saadakse mulje Eestist ja eestlusest. Siin on kuulsa Paju lahingu paik, Valgamaalt on pärit palju kultuuriinimesi, siin on kasvanud esimene eestlasest olümpiavõitja Alfred Neuland," rääkis Härk, olles meeldivalt üllatunud, et sisurikas kohtumine toimub just Valgamaal.

Psühholoogiaprofessor, riigikogu liige Peeter Tulviste rääkis oma ettekandes inimeste valmisolekust muudatuseks vaadelduna psühoologilisest aspektist. Suured muutused Eestis1988 aastal olid katsumuseks meile kõigile - kui valmis me tollal nendeks muudatusteks olime? Kui keegi väidab, et ta teadis ette, mis tuleb, siis vaevalt see võimalik oli, kóik me lootsime, et Eesti saab vabaks, aga keegi meist ei omanud mingitki ettekujutust, kuidas siis edasi läheb. Samasugused muutused elasid läbi ka eestlased , kes kunagi välja rändasid. Olid ootused ja lootused ja nende taga suur teadmatus ning ettevalmistamatus. Lääne pool oli vabadus, aga võõras keel ja võõras keskkond, Siberis oli vaid raske üleelamisvõitlus ning kohalejäänutel oli küll eesti keel, aga polnud enam vabadust. On kindlaks tehtud, et mida parem on inimese haridus, seda paremini tuli ta toime uude keskkonda sulandumisega.
Prof. Tulviste rääkis ka identideetiprobleemist, tuues näiteks aprillisündmused Tallinnas. Meile kõigile on tähtis, kes me oleme, eelkõige iseenese sisemuses. Rahvusliku ja isikliku identideedi probleem ning küsimused , mis on seotud identiteedi hoidmisega paguluses ja Eestis, venelaste identiteedi probleemidest Eestis.
Pr. Aune Valk - TÜ avatud ülikooli keskuse juhataja- puudutas oma ettekandes samuti eestlaseks olemisega seotut.
Olla eestlane - selle tähendus on erinev kodumaal ja välismaal. Erinev on identiteedi tunnetus ka sel juhul kui see saab meie suhtes defineeritud teiste poolt. Näiteks: astudes Euroopa Liitu olime meie, eestlased teiste jaoks enamuses vaid eks-sovetikused ja nii meid ka defineeriti. Mitte selle läbi, mida me iseendi juures tähtsaks ja väärtuslikuks pidasime, näiteks - me oleme üks kõige vanem paikne rahvas Euroopas. Sellised erinevad identiteedi definitsiooni variandid tekitavad aeg-ajalt pingeid kõikjal.
"Eri ühiskonnateadlastel on vaja teemade käsitlemiseks mõistete raamistikku. Väljaspool Eestit elavate eestlaste määratlemiseks sobib hästi mõiste maailma eestlased," soostus Valk professor Tulvistega.
Diskussioonil kinnitati korduvalt kirjanik Ernest Hemingway tõdemust, et eestlasi on igas sadamas. On ütlemata hea tunne kuulda võõrsil elades eestikeelset tere.
Välisministeeriumi pressiosakonna infonõunik Jüri Trei muretses tõsiasja pärast, et Eestis on unaruse jäetud Peterburi roll, kus on hariduse saanud ja töötanud paljud vanema põlve eesti kultuuri suurkujud. "Eestlaste ajaloost Peterburis, kus eelmise sajandi alguses elas 110 000 eestlast, ei räägita-kirjuta peaaegu üldse. Ometi on Peterburi eesti kultuuri häll. Paljud tänased noored ei tea sellest midagi," ütles Trei.
Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa, töötades mõni aeg tagasi veel Brüsselis, on ise laulnud Belgia ja Saksa kooris , seega omab ülevaadet eestlaste tegevusest neis maades.
Tähtis töövaldkond on välissuhted - maailma eestlastega suhtlemine nii idas kui ka läänes. Väljaspool Eestit elab ligikaudu 160 000 eestlast. Väga tähtis on saada teavet eesti organisatsioonide kohta välismaal, et tagada toetused eesti keele ja kultuuri arendamiseks ka edaspidi.
Omaette eesmärgiks on kultuurivara (olemasolev arhiivide näol ja tulevikus tulev) digitaliseerida ning seeläbi kättesaadavaks tegemine laiemale huviringile, et mitte jääda pisikeseks, enesekeskseks, suletud kultuurisaarekeseks. Selliseid projekte toetatakse Esti riigi poolt läbi Rahvuskaaslaste Programmi, millest rääkis lähemalt EV Rahvastikuministri Büroo nõunik pr. Eva-Maria Asari, rõhutades veelkord kui tähtis on, et eestlust hoidnud arhiivid ja suuline pärimus ei läheks kaduma! Samuti on väga oluline, et oleksid ometi kord olemas kontaktid väliseesti organisatsioonidega - andmed nende asukohast, info nende tegevusest. Infobaas koonduks EV Kultuuriministeriumi juurde.

Tallinna Filharmoonia direktor hr Jüri Leiten tutvustas Filharmoonia põnevaid kultuuriprojekte Eestis ja Euroopas ning XXV Üldlaulupeo kunstiline juht hr Ants Soots rõhutas, et laulupidu läbivaks mõtteks on põlvkondade sidusus.

Tartu Ülikooli Välis-Eesti Uuringute Keskuse teadur pr Kaja Kumer-Haukanõmm tutvustas ülikoolis peetud loengukursust, mille teemaks oli "Väliseestlased".

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esimees hr. Valter Haamer kutsus erinevate made erinevaid eesti seltse koostööle.
"Sellised kohtumised ja asjalikud inforohked mõttevahetused on meile, mujal maailmas elavatele eestlastele väga vajalikud. Sain uusi mõtteid ja ideid," kinnitas Müncheni Eesti Rahvuskoondise esinaine Karin-Ladva Zoller, võrulanna, kes elab Saksamaal juba 15 aastat. Sama meelt on tosina aasta eest Saksamaale majandust õppima läinud ja momendil taas Eestis töötav Riia Ratnik, kellele teevad rõõmu kohtumised kaasmaalastega nii vestlusringis kui laulukooris.
"Olen elanud ja töötanud Soomes Tamperes juba 15 aastat. Tore on teada, kuidas läheb teistel kodust kaugemal elavatel eestlastel. Liitusin rõõmuga Euroopa eestlaste kooriga," lausus Tamperes kontsertmeistri ja klaveriõpetajana töötav Ilona Lang.
"Mina käin sageli Eestis ja olen kodumaa eluga hästi kursis ajakirjanduse ja sagedaste kodukülastuste abil. Tore oli kuulata elulähedasi arutelusid identiteedist, hea ettekanne oli professor Tulvistelt," märkis Helsingis elav Lembit Int, Eesti presidendiproua Evelin Ilvese isa.
"Mul pole identiteediga probleeme, käin kodus iga poole aasta järel. Laulan projektkooris, olin juba jaanuaris Bonnis Saksamaa eestlaste laululaagris," rääkis tosin aastat Genfis ÜRO peakorteris kaubandusosakonnas spetsialistina töötav Tauno Kangur.
"Tänane koosviibimine oli inforikas. Tutvume eestlastega, kes samuti elavad ja töötavad teistes Euroopa maades," ütles ÜRO Euroopa majanduskomisjonis statistikaosakonna spetsialist Tiina Luige.


Sisutiheda ümarlaua, kus osalejaid oli 80, lõpetas Euroopa Eestlaste Koori debüütkontsert.

Merike Miländer, Köln
Malle Elmet, Võru